Mitme voolikuga piibud on valmistatud mugavatele inimestele. Kuid vesipiibu töökindlus saab nii parajalt kannatada.
Teoreetiliselt, mida rohkem on voolikuid seda rohkem on tõmbajaid. Aga kui tõmbajaid on ainult 2 ja voolikuid 4 siis läheb päris kindlasti mingi hulk suitsu kaduma, sest nagu elu on näidanud – mida keerulisem on tehnika, seda hullemini see kokku jookseb ja seda aeganõudvam on selle asja parandamine. Ja võhikule on kõik täiesti arusaamatu.
Paljudel mitmevoolikuga vesipiipudel on kesktoru kinnituskoha vahel kuul, mis tõmmates tuleb “voodiasemelt” lahti ja suits pääseb läbi. Teisel juhul hoiab vastu aset ja peaks tagama tihkuse. Seda aga 4-6 voolikuga piip tihtipeale ei tee. Iga voolik täidab kui ventiili ülessannet. Kujutage vaid ette kui teie piibul oleks 6 ventiili? Kui tõenäoline on , et iga ventiil hoiab 100% tihedust? Ja, kes seda jõuab pidevalt kontrollida? Mina ei viitsiks, sellepärast eelistangi lihtsat ja praktilist – 1 voolik ja 1 ventiil
Egiptuse vesipiipude puhul on väga reaalne ka ventiilikuulide roostetamine. Kui see juhtub siis jääb suitsu kogumaht igakorraga aina vähemaks. Oksüdeerumisel muutub kuuli pind ebatasaseks ja tekivad tühimikud, kust vahelt õhku läbi tuleb
Veel üks probleem. Olen proovinud mitmeid 2-toruga vesipiipe, mille tõmbamine on eriti ebameeldiv just selletõttu, et kuul vooliku vahel pendeldab ja tõmme on ebaühtlane. Nagu tuuletõmme – toas käib aken kinni-lahti-kinni-lahti.